| |
Autorikaitse ja Internet - probleem ka Eestis?
Kohale on lubanud saabuda ja mõtteid vahetada Raili Maripuu Eesti
Fonogrammitootjate Ühingust, Ilmar Härg Eesti Filmilevitajate
Liidust ning Anneli Heinsoo BSA esindajana. Jututuba toimub laupäeval kl. 11.00-13.00
Teesid:
"Me kõik teame, et Kadaka turult saab. Aga sealt ostavad ju ainult
rumalad, sest ka seal tuleb 'pira' eest maksta, vähe küll aga siiski.
Internetist sikuta aga tasuta, nii palju kui torust läbi tuleb ja süda
lustib. Viitsi vaid otsida ja leiad suvalise tasuta tarkvarajupi, tea
vaid kohta ja juba sa vaatadki filmi enne kui see kinos esilinastub,
muusikast ja mp3-dest üldse ei räägigi."
Internet on äri ja tavatarbija jaoks olemas olnud napid viis aastat,
võrgukäitumine on välja kujunenud peaaegu 30 aasta jooksul. Nii kipubki
olema, et uued tulijad näevad võrgus lihtsalt telefonimüügi laiendust,
vanad olijad jälle kui kohta, mille eesmärgiks on võimalikult kiire
bittide liigutamine ühest kohast teise. Ja bitid liiguvadki, vaatamata
tootjate ja autorikaitsjate pingutustele neid kuidagi oma kontrolli alla
saada (kaablist välja võtta).
Kas meedia- ja tarkvarafirmadel ei oleks mõistlikum iga hinna eest status
quo säilitamise asemel juristidele ja krüpteerimisalgoritmidele kulutatud
raha suunata normaalse võrgukaubanduse ja seadusruumi tekitamiseks? Norra
koolipoisi ahistamise asemel võiks välja mõelda, kuidas temasarnased
saaksid mööda kaablit oma albumid või videod kätte normaalse
hinnaga, kohe pärast ilmumist ja oma soovi järgi komplekteeritult.
Miks on vaja vahendajate ahelat, kui tootja ise võiks oma toodangut
võrgus omahinnalähedaselt müüa?
Jüri Ruut: üritasin shopata seaduskuuleliku, end siiski trenditeadliku
kodanikuna. Altavistast valisin 5 tärniga hinnatud muusikapoe. Valikud:
ostke CD (USD 13.-) või kassett (USD 9.50) + määratlemata postikulud,
elektroonilisel kujul on võimalik saada üks laul (ainus, rohkem ei olegi!!!)
mõnest albumist USD 1.00..2.50 (EEK 17.-...43.-) eest. Ei kutsu ostma...
Tundub, et tavapoe kuludele on võrgusolemise kulud lihtsalt otsa liidetud.
Kas EV ei võiks olla mootoriks tõelise võrgukaubanduse alal, alates seadustest
ja lõpetades konkreetsete rakendustega, mis tagaksid tarbija valikuvabaduse ja
teenuste taskukohasuse? Materiaalset tulu peaks sellest tõusma rohkem kui
piraatluseparanoiast, mille lemmikargumendid põhinevad saamata jäänud rahaga
opereerimisel.
|
|
|
|
| |
lsilWrND
Kirjutatud: 29. 04 2010. a. kell: 19:57
| |
L1itWu fsmizxaatbfh, [url=http://vjkpzhsfvfbs.com/]vjkpzhsfvfbs[/url], [link=http://dqadmryacykc.com/]dqadmryacykc[/link], http://suxwkfsweodl.com/
|
Ülo Mälgand
Kirjutatud: 27. 05 2000. a. kell: 20:44
| |
Muide, mina ei ole üldse aru saanud, kas Eestis üldse autorikaitsega tõsisemalt tegeldakse. Sorry kui ei ole märganud, aga rohkem meenuvad küll üksikud lalisemised stiilis 'no kuidas nad küll seda va Kadaka Turgu seal poputavad ja politsei ei võta midagi ette'. Eestis on tuhandeid võimalusi autoriõigusi ignoreerida. Selle vastu saaks kui luua tuhandepealine kontrollmehhanism. Loome siis!
|
Ülo Mälgand
Kirjutatud: 27. 05 2000. a. kell: 20:39
| |
Selleks, et autoriõiguste eest kuidagi administratiivsel moel seista, peaks igal neid õigusi omaval tegijal olema oma agentuur, kes pidevalt jälgib tema teoste ja muu levikut. No mõistate ise, et see pole võimalik. Eestis kasutatakse väga palju avalikus meedias varastatud materiale ja seda väga avalikult. Iga autoriõigustest huvitet persoon peaks seega ka ise taolistest rikkumistest Autorikaise Agentuurile märku andma. Mis puutub hindade langetamisse, et kiskuda kliente piraatlusest eemale, siis saavad seda ilmselt lubada ainult suurriiklikud firmad, sest nende turumõõtmed võimaldavad suuremat läbimüüki. Näiteks plaadi tootmise kulud on enam-vähem samad igal pool, oleneb muidugi asjast. Teadagi on Eesti läbimüüginäitajad väga väikesed. Niisiis peab toode olema kaetud sponsorrahade ja muu toetusega, sest kaubanduslikult tasub ennast ära ainult teatav masskultuur.
|
pnh
Kirjutatud: 24. 05 2000. a. kell: 10:49
| |
seadused on muidugi vaid asja üks külg. teine (kolmas, neljas?) mõjutavatest/soodustavatest teguritest aga tururegulatsioon. sel teemal võtab delfis sõna kodanik arvo mägi: http://www.delfi.ee/news/arvutiuudised/arvomagi/article411356.php eksole?
|
Terminus
Kirjutatud: 23. 05 2000. a. kell: 16:36
| |
iseenesest normaalsed seadused ruuliks. Aga juristid arvavad et suht ükskõik, paneme samad seadused Internetti ja käivad küll. no ei käi ju. ntx viiruste kirjutamises - mille põhjal süüdi mõista? äkki oli tegu lihtsalt skriptiga mis kasutaja enda ketta porrist puhastamiseks mõeldud. aga vale nupp juhtus, ja asi läks rändama. sama ka ntx maksude puhul - et kui ma ntx töötan ühes riigis aga firma on teises riigis, siis kellele ma makse maksan? ja kui ma riigis A asuva serveri kaudu murran sisse riigis B asuvasse purki, olles ise riigis C, mis seadused siis asja reguleerivad? või tekivad Internetiparadiisid nagu maksuparadiisid praegu?
|
|
|
|
|
