| |
Quo vadis, Eesti IT poliitika?
Põletaval teemal arendavad oma mõtteid ja vahendavad teiste omi
IT-visionäärid Linnar Viik (videokonverentsi vahendusel), Arvo Ott ,
Tanel Tammet, Anto Veldre
ning kõik ee.kevadelised. Jututuba leiab aset laupäeval kl.
14.00-16.00
Teesid:
Eesti Vabariigil on olemas
infopoliitika põhialused ja
infopoliitika raamkava,
neis olevatele eesmärkidele ei oska esimesel pilgul midagi ette
heita. Ka eesmärkide teostamine paistab sujuvat.
Visioon:
http://www.ciesin.ee/UNDP/tiigrihupe/eessona.html
Laupäeva ennelõunal toimub autorikaitse paneel, selle raames või siis jätkuna
võiks oodata järgmisi küsimusi:
- Eesti riik deklareerib, et majanduskonkurentsi tagamiseks võideldakse
piraatkoopiate müügi ja levitamisega. Kas ei peaks sellega kaasnema
õigusaktid, mis kindlustaksid e-tarbijale tõelise valikuvabaduse ja toodete
legaalse kättesaadavuse sõltumata tema asukohast vms. Kas näiteks
meediakompaniide poolt rakendatav regionaalse diferentseerimise (CSS ja MP4
standardid jms.) tingimusteta aktsepteerimisega ja sellise süsteemi
seadustamisega ei teki ohtu, et Eesti end ise teisejärguliste riikide hulka
asetab?
- Kuna tõsiseltvõetav e-äri on kestnud vaevalt viis aastat, siis õiget
seadusraamistikku pole sellele veel tekkinud, vaidlused lahendatakse
traditsioonilistele tavadele toetudes. Seetõttu on eelisolukorras suured
traditsioonilised firmad, mis intellektuaalse omandi kaitsele viidates püüavad
juurutada neile harjumuspäraseid malle ja ühtlasi saavutada maksimaalset
kontrolli tarbija ja konkurentide käitumise üle.
Kuivõrd on Eesti riik mõelnud e-juristide koolitamisele? Tartu Ülikoolis tegeleb
selle teemaga üks(!) esmakursuslane, värskeim Eesti raamatukogudes
saadaolev õpik pärineb aastast 1992. Tulevikku ekstrapoleerides: oletataval
Eesti Nokial ei lase konkurentide juristid tekkidagi.
-Kas IT-kolledz on suunatud puhttehnilise hariduse andmisele või on hõlmatud
ka piirialad? Mida kujutab endast kõrghariduse tiigrihüpe, mis on kuulutatud
üheks lähiaastate prioriteediks?
- Kas on ette näha Eesti IT-alal toimivate riigistruktuuride ümberkujundamist
(EENet, Peatee, Külatee, RISO, Eesti Informaatikanõukogu jt.)?
|
|
|
|
| |
Linnar Viik
Kirjutatud: 26. 05 2000. a. kell: 21:42
| |
Teemad/teesid igati mõistlikud, nende pinda saab antud aja jooksul ka tsipa kaabata. Nii Anto kui muude mainit lisamõõtmed eksisteerivad kuskil vaiba all ning vahel pühib keegi sinna miskit juurde. Eks homme näe, mida mõitlikku rääkida viitsitakse.
Lnr
|
anto
Kirjutatud: 25. 05 2000. a. kell: 20:57
| |
Mnjah.
Ma arvan, et asi kohe yldse mitte ei piirdu avaliku IT poliitikaga. IT avab nii kodaniku kui riigi ees posu v6imalusi, mille kohta peab olema väga selge seisukoht, et kas me seda taunime v6i soosime. Anonyymne e-mail, arvutiga juhitav raadioskanner, vaba Internet, raua ja softi revers-engineering.
Riigil v6iks olla mingi policy ka elektronluuramise koha pealt. Kas välisriigi ja tema kodaniku järele elektronluuramine on tore asi?! Kas eesti firmadele konkurentsieelise saamiseks v6i muu rahvusliku poliitika läbiviimiseks tohib Eesti riik pisut IT'd kuritarvitada? V6i otse vastupidi - kuulutame vabatsooni, kus igayks teeb, mis tahab, meie riik aga ei sekku. Ah jah - geneetika on ka kohe-kohe järgi j6udmas täpselt samalaadsete dilemmadega.
Minu tees on, et yhest kyljest, Eesti riik ei ole nii rikas, et oma naabritega liiga eetiliselt käituda, teiselt poolt aga, kui me oma edasise tuleviku kvandame suuriikide almusele, siis otse vastupidi, peaksime nende silmis näima vägagi "eetilised".
|
Kiste
Kirjutatud: 24. 05 2000. a. kell: 12:39
| |
kvantitatiivne hüpe toimub alles siis, kui praegused senior citizenid mulla alla ning praegused ~40-aastased "erru" lähevad. see tähendaks, et kümne aasta pärast saaksid läbilõikeliselt kõik ühiskonnakihid olema itiseerunud, mille järel omakorda võiks tulla ka kvalitatiivne hüpe. mida ma öelda tahan: kui põhikooli ja pensioniea vahelisse ikka jäävad inimesed suudavad infotehnoloogiat näha sama endastmõistetava ning lihtsa abivahendina kui hambaharja, siis jõuame ilmselt ka mäele. selle kõige tõttu ongi vaja, et ei võetaks hoogu maha ning jätkuksid pidevad it-alaseid koolitused, olgu need siis tiigrituuri või it-kolledzhi vormis; et soodustataks e-äri ning üldse igasuguste toimingute a la elektriarve maksmine tegemist netis; et lihtsustataks netiotsa saamist ja vähendataks selle ülalpidamiskulusid (telefoniarved-kuumaksud-whatever). nii võib muidugi jaurama jäädagi, niisiis lõpetan ja panen lihtsalt: . . .
|
Jüri Ruut
Kirjutatud: 23. 05 2000. a. kell: 22:11
| |
Terminus, ära põlvkonnavahetust maha maga ;)
Esinejad peaksid nüüdseks paigas olema.
Jüri
|
Terminus
Kirjutatud: 23. 05 2000. a. kell: 16:33
| |
lõpuks ütlevad kõik asjalikud tegelased et ah me ikka ei viitsi tulla või tuleme niisama traadi kaudu. Kolledzi kohta on eri arvamusi, mõned ütlevad et sügavalt p-ssekukkund projekt, aga mine tea, äkki jopastab ja tuleb midagi head lausa.
|
Jüri Ruut
Kirjutatud: 19. 05 2000. a. kell: 16:17
| |
Eks tehke proovi... ehkki minu isiklik arvamus on, et on n+1 tegevust, mis on jala tahapanemisest tunduvalt konstruktiivsemad.
|
l
Kirjutatud: 14. 05 2000. a. kell: 00:09
| |
Linnar Viik? Eesti esimene IT valdkonnast tingitud lintšimine tulemas?
|
|
|
|
|