ee.kevad.00
vaimutoit

 

Quo vadis, Eesti IT poliitika?
Põletaval teemal arendavad oma mõtteid ja vahendavad teiste omi IT-visionäärid Linnar Viik (videokonverentsi vahendusel), Arvo Ott , Tanel Tammet, Anto Veldre ning kõik ee.kevadelised. Jututuba leiab aset laupäeval kl. 14.00-16.00


Teesid:

Eesti Vabariigil on olemas infopoliitika põhialused ja infopoliitika raamkava, neis olevatele eesmärkidele ei oska esimesel pilgul midagi ette heita. Ka eesmärkide teostamine paistab sujuvat.

Visioon: http://www.ciesin.ee/UNDP/tiigrihupe/eessona.html

Laupäeva ennelõunal toimub autorikaitse paneel, selle raames või siis jätkuna võiks oodata järgmisi küsimusi:

- Eesti riik deklareerib, et majanduskonkurentsi tagamiseks võideldakse piraatkoopiate müügi ja levitamisega. Kas ei peaks sellega kaasnema õigusaktid, mis kindlustaksid e-tarbijale tõelise valikuvabaduse ja toodete legaalse kättesaadavuse sõltumata tema asukohast vms. Kas näiteks meediakompaniide poolt rakendatav regionaalse diferentseerimise (CSS ja MP4 standardid jms.) tingimusteta aktsepteerimisega ja sellise süsteemi seadustamisega ei teki ohtu, et Eesti end ise teisejärguliste riikide hulka asetab?

- Kuna tõsiseltvõetav e-äri on kestnud vaevalt viis aastat, siis õiget seadusraamistikku pole sellele veel tekkinud, vaidlused lahendatakse traditsioonilistele tavadele toetudes. Seetõttu on eelisolukorras suured traditsioonilised firmad, mis intellektuaalse omandi kaitsele viidates püüavad juurutada neile harjumuspäraseid malle ja ühtlasi saavutada maksimaalset kontrolli tarbija ja konkurentide käitumise üle. 

Kuivõrd on Eesti riik mõelnud e-juristide koolitamisele? Tartu Ülikoolis tegeleb selle teemaga üks(!) esmakursuslane, värskeim Eesti raamatukogudes saadaolev õpik pärineb aastast 1992. Tulevikku ekstrapoleerides: oletataval Eesti Nokial ei lase konkurentide juristid tekkidagi.

-Kas IT-kolledz on suunatud puhttehnilise hariduse andmisele või on hõlmatud ka piirialad? Mida kujutab endast kõrghariduse tiigrihüpe, mis on kuulutatud üheks lähiaastate prioriteediks?

- Kas on ette näha Eesti IT-alal toimivate riigistruktuuride ümberkujundamist (EENet, Peatee, Külatee, RISO, Eesti Informaatikanõukogu jt.)?

Kommentaare: 7 Lisa oma arvamus
 
Linnar Viik
Kirjutatud: 26. 05 2000. a. kell: 21:42
Teemad/teesid igati mõistlikud, nende pinda saab antud aja jooksul ka tsipa kaabata. Nii Anto kui muude mainit lisamõõtmed eksisteerivad kuskil vaiba all ning vahel pühib keegi sinna miskit juurde. Eks homme näe, mida mõitlikku rääkida viitsitakse. Lnr

 

anto
Kirjutatud: 25. 05 2000. a. kell: 20:57
Mnjah. Ma arvan, et asi kohe yldse mitte ei piirdu avaliku IT poliitikaga. IT avab nii kodaniku kui riigi ees posu v6imalusi, mille kohta peab olema väga selge seisukoht, et kas me seda taunime v6i soosime. Anonyymne e-mail, arvutiga juhitav raadioskanner, vaba Internet, raua ja softi revers-engineering. Riigil v6iks olla mingi policy ka elektronluuramise koha pealt. Kas välisriigi ja tema kodaniku järele elektronluuramine on tore asi?! Kas eesti firmadele konkurentsieelise saamiseks v6i muu rahvusliku poliitika läbiviimiseks tohib Eesti riik pisut IT'd kuritarvitada? V6i otse vastupidi - kuulutame vabatsooni, kus igayks teeb, mis tahab, meie riik aga ei sekku. Ah jah - geneetika on ka kohe-kohe järgi j6udmas täpselt samalaadsete dilemmadega. Minu tees on, et yhest kyljest, Eesti riik ei ole nii rikas, et oma naabritega liiga eetiliselt käituda, teiselt poolt aga, kui me oma edasise tuleviku kvandame suuriikide almusele, siis otse vastupidi, peaksime nende silmis näima vägagi "eetilised".

 

Kiste
Kirjutatud: 24. 05 2000. a. kell: 12:39
kvantitatiivne hüpe toimub alles siis, kui praegused senior citizenid mulla alla ning praegused ~40-aastased "erru" lähevad. see tähendaks, et kümne aasta pärast saaksid läbilõikeliselt kõik ühiskonnakihid olema itiseerunud, mille järel omakorda võiks tulla ka kvalitatiivne hüpe. mida ma öelda tahan: kui põhikooli ja pensioniea vahelisse ikka jäävad inimesed suudavad infotehnoloogiat näha sama endastmõistetava ning lihtsa abivahendina kui hambaharja, siis jõuame ilmselt ka mäele. selle kõige tõttu ongi vaja, et ei võetaks hoogu maha ning jätkuksid pidevad it-alaseid koolitused, olgu need siis tiigrituuri või it-kolledzhi vormis; et soodustataks e-äri ning üldse igasuguste toimingute a la elektriarve maksmine tegemist netis; et lihtsustataks netiotsa saamist ja vähendataks selle ülalpidamiskulusid (telefoniarved-kuumaksud-whatever). nii võib muidugi jaurama jäädagi, niisiis lõpetan ja panen lihtsalt: . . .

 

Jüri Ruut
Kirjutatud: 23. 05 2000. a. kell: 22:11
Terminus, ära põlvkonnavahetust maha maga ;) Esinejad peaksid nüüdseks paigas olema. Jüri

 

Terminus
Kirjutatud: 23. 05 2000. a. kell: 16:33
lõpuks ütlevad kõik asjalikud tegelased et ah me ikka ei viitsi tulla või tuleme niisama traadi kaudu. Kolledzi kohta on eri arvamusi, mõned ütlevad et sügavalt p-ssekukkund projekt, aga mine tea, äkki jopastab ja tuleb midagi head lausa.

 

Jüri Ruut
Kirjutatud: 19. 05 2000. a. kell: 16:17
Eks tehke proovi... ehkki minu isiklik arvamus on, et on n+1 tegevust, mis on jala tahapanemisest tunduvalt konstruktiivsemad.

 

l
Kirjutatud: 14. 05 2000. a. kell: 00:09
Linnar Viik? Eesti esimene IT valdkonnast tingitud lintšimine tulemas?

 

Lisa oma arvamus
Vajalik on täita vähemalt nime ja kommentaari kohad.
nimi
email
Kommentaare: 7